Stephen King / William Goldman
MISERY
triller
Paul Sheldon Veikko Täär
Annie Wilkes Liina Vahtrik
Buster Andres Roosileht
Autor Stephen King
Dramatiseerija William Goldman
Tõlkija, lavastaja ja helikujundaja Andres Roosileht
Kunstnik Marge Martin
Valguskujundaja Rene Topolev
grimmikujundaja Triin Tulp
etenduse juht, rekvisiitor ja kostümeerija Ülle Hertmann-Knop
heli- ja valgustehnikud Mario Maripuu, Anselm Magnus Püvi, või Aksel Reisser
dekoratsioonimeistrid Dmitri Divak ja Riho Rosberg
õmbleja Sarlee Roosalu
müügijuht Annika Land Reisser
korraldusjuht Jane Oksa
Kestus 2,5 h / vaheajaga
Esietendus 1. märtsil 2024 Kellerteatris, Uus 37, Tallinn.
TÄHELEPANU! Etenduses kasutatakse valju heli ja lavatossu, mis on tervisele kahjutu.
"Jagus pöörast pinget, murtud luid, naljakaid outfitte, välkuvat nuga ja paukuvat kuvaldat. Olen jätkuvalt elevil, näitlejate kokkumäng oli täielik pärl. Oli tunda, et nii Veikko Täär kui Liina Vahtrik naudivad iga hetke laval, rollid pakkusid ühteaegu nii lusti kui pinget." – blogi "Teater ja makaronid"
"Duell, mida kaks näitlejat Kellerteatri laval peavad, on haarav." – Aigi Viira, Õhtuleht
Kirjanik Paul Sheldon, kes on saanud kuulsaks romantiliste romaanidega aadlidaam Misery Chastainist, satub lumetormi ajal raskesse autoõnnetusse. Endine haiglaõde Annie Wilkes, Sheldoni "fänn number üks", päästab oma iidoli ja viib ta kõrvalisse majja paranema. Kui raamatusarja järgmise osa lõpus kangelanna sureb, haarab Anniet tohutu raev ja naine otsustab, et kirjanik peab Misery uuesti ellu äratama. Ergutamiseks on Anniel mitmesuguseid võtteid, nagu näiteks süstlad ja sünnipäevatort.
Stephen King sai Misery kirjutamiseks inspiratsiooni Evelyn Waugh lühijutust “Mees, kes armastas Dickensit”, mis räägib mehest, keda Lõuna-Ameerika suguvõsapealik vangis hoiab. Pealik armastab Charles Dickensi lugusid ja sunnib meest neid endale ette lugema. Kingi hakkas huvitama, mis siis juhtuks, kui vangis hoitaks Dickensit ennast? Looming on puur, millesse looja vabatahtlikult astub. Paul Sheldon võrdleb end kauni Šeherezadega “Tuhande ja ühe öö” raamjutustusest, kus selleks et oma hukkamist edasi lükata, jutustab naine igal ööl sultanile uue loo.
Lavastuse väljatoomist toetas Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti Sihtkapital.
Tekstide esitamise õigusi vahendab Eesti Teatri Agentuur Fotod: suurepärane Siim Vahur
