ÕUDUSTE KOOL
põnevuslavastus jütsidele
Hetkel ei ole mängukavas
kooli majahoidja Tarmo Männard
autor Grigori Oster
tõlkija Ilona Martson
dramatiseeria ja lavastaja Virko Annus
kunstnik Britt Urbla Keller
helilooja Andrus Kanter
valguskunstnik Rene Topolev
tegevprodustent Jane Oksa
vanusele 8+
1h / vaheajata
Esietendus 1. oktoobril 2019 Kellerteatris.
Eri vanustes lapsi on läbi aegade paelunud õuduslood. Kes ei teaks kaasaegse lastefolkloori lugusid mustast-mustast kindast kes juba liigub su tänaval su musta toa poole… Sellistest lihtsakoelistest lugudest, mida räägitakse siis kui lapsed magamistoas omapäi jäävad, on saanud inspiratsiooni ka raamatu „Õuduste kool” autor Grigori Oster, kes meil on tuntud ka kui animafilmide “Harjutused sabale” ja “38 papagoid” stsenarist.
Autori kooliga seotud õuduslood on vaimukad ja naljakad. Need lühikesed lood viivad meid koos õppimise deemoni, nõiutud võimlemisriista, sõna otses mõttes verejanulise tahvlikäsna, kummitava koristaja ja paljude teiste tegelastega 70-ndate aastate nõukahõngulisse kooli, kus totaalne reeglistik ja iganenud haridussüsteem loovad keskkonna mis on absurdne ja kus toimuv õudus on pigem jabur.„Õuduste kooli” lavastus on pigem õudusfilmi klišeesid sisaldav paroodia, kui tõsimeelne õudukas, et praegune noor vaataja mõistaks, et ka meid ümbritsevat muutuvat ja ebakindlat maailma, millest meedia jutustab meile hulgaliselt nn. hirmu- ja õuduslugusid, on tervislik aeg-ajalt vaadelda läbi huumori, absurdi ja irooniaprisma. Kui suudad “kolli” üle naerda, ei paistagi ta enam nii hirmus.
TÄHELEPANU! Lavastuses kasutatakse tugevaid valgusefekte, valju heli ja lavasuitsu (lavasuits on tervisele kahjutu).
fotod: Margus AasnaAutori kooliga seotud õuduslood on vaimukad ja naljakad. Need lühikesed lood viivad meid koos õppimise deemoni, nõiutud võimlemisriista, sõna otses mõttes verejanulise tahvlikäsna, kummitava koristaja ja paljude teiste tegelastega 70-ndate aastate nõukahõngulisse kooli, kus totaalne reeglistik ja iganenud haridussüsteem loovad keskkonna mis on absurdne ja kus toimuv õudus on pigem jabur.„Õuduste kooli” lavastus on pigem õudusfilmi klišeesid sisaldav paroodia, kui tõsimeelne õudukas, et praegune noor vaataja mõistaks, et ka meid ümbritsevat muutuvat ja ebakindlat maailma, millest meedia jutustab meile hulgaliselt nn. hirmu- ja õuduslugusid, on tervislik aeg-ajalt vaadelda läbi huumori, absurdi ja irooniaprisma. Kui suudad “kolli” üle naerda, ei paistagi ta enam nii hirmus.
TÄHELEPANU! Lavastuses kasutatakse tugevaid valgusefekte, valju heli ja lavasuitsu (lavasuits on tervisele kahjutu).